„Lolita“ Vladimir Nabokov
süütusele kinnitust otsides serveerida.
Seda, et Lolita oli Humberti jaoks nümfett lugeja juba teab ning üleüldises pildis jääb mulje,
et Humbert tõesti väga-väga imetles teda. Tegelikkuses H.H vaid idealiseeris seda väikest
tüdrukut. Lolita oli, on ja jääb selle lapsepõlve tüdruku kaugeks kajaks. Humbertile ei
meeldinud Lolita enamus küljed. Ta kritiseeris tema lihtsameelsust, tema unistusi saada
filmistaariks, tema lihtsakoelisi mõtteid. Õigupoolest oli Lolita kõige ehedam nümfett ja
unistus vaid nendel hetkedel, kui nad mängisid koos tennist ja Humbert nägi temas midagi
euroopalikku ning muidugi siis, kui nad olid voodis. Reaalsus oli see, et Humbert pidi Lolitat
koguaeg kuidagi ohjes hoidma, teda lõbustama, erinevate tobedate mängudega kaasa minema
ning nii mitmelgi korral oli neil tõesti isa ja tütre suhe.
Humbert tahtis alati vormida Lolitast kedagi, kes ta ei olnud
annaabi.ee 
