Kirjandus ja film
arusaamiselt mõlemas zanris, kuid üksiti oleneb see samuti raamatu lugeja või filmi
vaataja isiklikust üldmuljest ja hallolluse mahu suurusest.
Samas ei tohi unustada, et keel on semiootiline mõiste ja selle interpreteerimine võib
kunsti puhul jõuda absurdi tasemeni.
Nüüd oleks aeg arutada kirjandusteose suubumisest filmiks, kirjaniku poolt kirjutatud
romaani ülekandmisest filmikunsti, kinolinale toomisest. See tegevus on äärmiselt
keeruline protsess, kuna filmipilt on sõnalisest pildist tuntavalt konkreetsem ja see
muudab ahtamaks ja kitsamaks vaataja tõlgenduskäsitlust võrreldes kirjandusteose
lugejaga. Kaamerarealism seab omaenese piirid ning see omakorda kitsendab
filmivaataja fantaasiate mahukust. Ning vaevalt on alati leida filminäitlejaid, kes
vastaksid ja sobiksid täpselt kirjandusteose tegelaskujudele või lugejate ettekujutustele
nendest. Raamatust, kirjutatud sõnast filmi tegemine tähendab ikka teksti originaalist
annaabi.ee 
