Marlene Dietrich
(1930), "Autud" (1931), "Sanghai ekspress" (1932), "Laulude laul"
(1933), "Punane keisrinna" ja "Saatan on naine" (1935).
Pärast töösuhte katkestamist Josef von Sternbergiga tõid Dietrichile edu
niisugused filmid nagu "Iha" (1935), "Ingel" (1937) ja eelkõige
vesternkomöödia "Destry ratsutab jälle" (1939). Marlene Dietrich sai
1937. aastal Ameerika kodakondsuse ja kritiseeris avalikult Saksamaal
valitsevat natsionaalsotsialismi. Teise maailmasõja ajal esines ta
maailmakuulsate filmilauludega Ameerika sõjaväelastele camp-show'de
raames, mida korraldas 1941. aastal loodud United Service Organization.
Marlene Dietrichi edu filminäitlejana jätkus 1950. aastatel niisuguste
linateostega nagu Alfred Hitchcocki "Rambipalavik" (1950), Billy
Wilderi "Süüdistuse tunnistaja" (1957) ja Stanley Krameri "Nürnbergi
protsess" (1961).
1960. aastatel loobus ta filmides osalimsest. Marlene käis ringreisidel,
kus esines sanssoonidega, ja andis kontserte kogu maailmas. 1978. aastal
annaabi.ee 
