Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos
pidanud ajaproovile vähemalt selles mõttes, et on käsitatav Eesti toonase ajaloo allikana. Luts
oskas ära kasutada Eesti Vabariigi 9. eluaastaks võrsunud ja arenenud riigistruktuure ja
-organeid (kindralstaap, kaitsejõud, välisministeerium, Eesti välisesindused,
haridusministeerium, riigivanema kantselei, Tartu Ülikool jt).
Theodor Luts hakkas Eestis filme tegema ajal, mil see ala oli meil alles
kujunemisjärgust. Aastail 1926-1932 oli ta viljakuselt ja filmikunstisiseste võimaluste
sihipäraste otsingute poolest teine silmapaistev operaator-režissöör Konstantin Märska kõrval.
Kuid ta erines nii nimetatuist kui kõigist tollal tegutsenud filmimeestest oma riigitruu
ainestikuga ja valmidusega täita ja ise hankida ametlikke tellimusi. Ometi tuleb Lutsu kui
praktiku arvele kanda hulk temaatilis-kunstilisi avastusi meie filmiloos. Esimesena kohalikest
operaatoreist lülitas ta dokumentaal- (ja õppe-) filmi mängulise süžee ja tõi ekraanile Eesti
saared
annaabi.ee 
