võrdväärsena professionaalse kunstiga: "Mart Sanderi kui mitte kunstiharidust saanud inimese maale vaadates on kohe aru saada, et tegemist on asjaarmastaja ning diletandiga. /---/ Seda üllatavam on, et Mart Sanderit, tuntud tele- ja meelelahutustegelast intervjueerisid hiljuti ka kui kunstnikku nii Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja Kaarel Kressa kui ajakirja Naised tarvis selle toimetaja, ka filmikriitikuna tuntud Dagmar Reinolt. /---/ Asi muutub kahtlaseks alles siis, kui isegi kultuuriajakirjanikud amatöörluse ja professionaalsuse mõiste lootusetult segamini ajavad ning oma olemuselt art brut'i esindaja ei tea ise ka enam, kelleks ennast pidada." Vastuseks kritiseeris Sander Jõgeva teoseid ning avaldas nördimust sallimatuse pärast: "Ma ei tea, kas autor esindab kogu akadeemilist kunstikonda, või kas viimasedki tema vere- ja kakamänge ametlikul tasandil hindavad.
Siis parasjagu sobival hetkel läks Paul-Eerik Rummo sõjaväkke ja sai tööle Vanemuisesse. Ta oli koguaeg juures kogu teatriuuenduses. Ta polnud sel ajal tuntud lavastaja, kuid lavastajaroll tuli hiljem. Tema roll teatriuuenduses on siiski märkimisväärne, kui lavastajad on teised ja mitte Unt, siis ikkagi on eestvedajaks Unt ise. Teatrialaseid artikleid on ka hiljem kokku kogutud. Kriitikutegevus, mida on alahinnatud, algab 60ndatel filmikriitikuna, siis muutub teatrikriitikuks ja hiljem ka kirjanduskriitikuks. Tartus käib äge seltsielu. Vaino Vahingu ja Maimu Bergi kodus tekkis salong, kus hakkasid kõik tähtsad teatri- ja kultuuriinimesed kokku käima. Mängud läksid Undi seisukohalt päris pööraseks, ta abiellus 60ndatel aastatel ja lahku läinud ja jälle uuesti abiellunud. Nende elu ja teatrimängude käigus toimus teine traagiline lahkuminek, mida ta väga tõsiselt üle elas