Kuid tegemist oli veel sellise perioodiga, kui ei olnud välja tulnud sellised mängukonsoolid nagu PS3 ja XBOX360. PlayStation 3 on Sony toodang, seega on seal ka Blu-ray toetus. XBOX360 aga Microsofti toodang ning toetab HD DVDd. Erinevatel aegadel on nii HD DVD kui ka Blu-ray dituleerinud end turu liidriks, põhjendades seda statistikaga. 2007ndal aastal võis tähedalda ka suurtootjate väsimust formaadisõja üle. Selle vastu plaanisid astuda mitmed filmikompaniid, millest esimene oli Warner Brothers, kes kuulutas 2007 aasta jaanuaris oma Total HD formaadis filmide ilmumisest, mida suudavad lugeda mõlema formaadi seadmed. Skeptikute arvates oleks selline olukord võinud kesta kuni 2011 aastani, kui ühtäkki 2008 aasta veebruaris teatas Toshiba ametlikult, et lõpetab HD DVD arendamise. Selle otsusega lõppes sõda uute DVD-formaatide vahel, mida vedasid rivaalid Sony ja Toshiba. Seega praeguseks võiks öelda, et formaadi sõja on võitnud Blu-ray.
20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindust.1 1920-ndaid iseloomustab tummfilmide võidukäik. Suuremateks staarideks olid Charlie Chaplin, Rudolp Valentino, Greta Garbo jne. Kassafilmid olid põhiliselt komöödiad, mis levisid üle kogu maailma nagu näiteks Chaplini „Kullapalavik“.2 Selle kümnendi kohta öeldakse, et need olid „möirgavad 20-ndad“. Eriti
annaabi.ee 
