Aare Toikka „Faust“
mind midagi nii vapustavat ees ootab. Kõik näitlejad mängisidki tummetendusele kohaselt:
ülepakutud emotsioonid, pantomiin ning pisut naiivseid käitumised, aga kõik see moodustas ühtse
terviku, mis mõjus üllatavalt elavalt ja värskelt.
Alguses näidataud filmilõigule järgnenud hetk, kus näitlejad laval näiliselt segaduses ringi käisid,
tekitas küll natuke arusaamatust, kuid pikemas perspektiivis oli see täiesti sobilik ning lõpus
väiksese filmikatkendi näitamine tõmbas kogu teatritüki ilusasti kokku. Mina jäin igatahes selle
lavastusega väga rahule ning sain teada, et kõik, mis esmapilgul halb paistab, võib tegelikkuses
hoopis erakordselt hea olla.