Jean Rouch, Moi un Noir
kaasamise praktikast kui Vertovi teadvustatud arusaamast, et kaameraga edasiantav tõde
reaalse maailma kohta pole kunagi üheselt samastatav tegeliku reaalsusega (film esitab oma
tõe)25.
Rouch'i iseloomustav jagatud antropoloogia tähendas aktiivset suhtemist nendega,
keda jälgiti ning filmitegija antud juhul ei olnud mitte passiivne eemalolev vaatleja (nagu
samal ajal Ameerikas prevalveerinud lähenemine cinéma vérité'le26), vaid suhtlemine
filmijate ning filmitavate vahel oli osa protsessist, filmitavate tagasiside ülesvõetud materjali
kohta kajastus lõpp-produktis.27 Etnofiktsioon kui filmizanr Rouch'i loomingus sai alguse
tema taotlusest tuua vaatajateni ka oma tegelaste sisemaailm ning ainuke viis kuidas seda
19
Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 36-37. (Minu tõlge S.V.)
20
ibid, lk 4
21
Guynn, William (ed.), 2011. The Routledge Companion to Film History. London, New York: Routledge. Lk
153
22
annaabi.ee 
