Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
taotlesid uuendusi. Uus mõtlemine ja energia tekkis ka filmikriitikas ja –teoorias.
Suurimaks uute filmiteemaliste teooriate ja arutluste algatajaks peetakse ajakirja
Cahiers du Cinéma juhtfiguuri André Bazin’i, kes arendas Alexandre Astruc’i caméra-
stylo ehk kaamera-sulepea põhimõttest edasi autoriteooriat, mille kohaselt filmi
tõeliseks autoriks on loominguline ja mõtlev stsenarist-režissöör. Bazini käe all asusid
Cahiers’i ajakirjas kriitikutena tööle sellised filmiarmastajad nagu Claude Chabrol,
François Truffaut, Jean-Luc Godard, Jacques Rivette ja Éric Rohmer, enamus veel oma
kahekümnendates. Prantsusmaa suurimast filmiarhiivist Cinémathèque Française
ammutati palju ainest nii kriitikaks kui ka tulevaste filmide tegemiseks. Aastatel 1958-
1960 valmisid esimesed filmid sellistel endistel kriitikutel nagu Chabrol, Truffaut ja
Godard ning väljend Nouvelle Vague omistati nüüd ka nende uuenduslikule
kinoliikumisele, mis sai rahvusvahelist tähelepanu