Taimefüsioloogia kordamisküsimused
Juurekübar kaitseb õrna
meristeemi rakku, kui juur läbib pinnast. Juurekübar on nagu keskus, mis juhendab juure kasvu
allapoole. Raku jagunemine juure tipu kohas on aeglane ning seda piirkonda nimetatakse juurde
kasvukuhikuks.
Mükoriisa puudub juurtel, mis kasvavad väga kuivas, soolases ja üleujutatud pinnases, kus
pinnase viljakus on ekstreemsetes tingimustes, olenevalt kas siis hästi kõrge või madal.
Mükoriisa koosneb torujatest filarmentidest, mida kutsutakse hüüfideks ning seda hüüfide massi
koos seenega nimetatakse mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mükoriisa jaguneb kahte peamisse
klassi: ektotroofseks mükoriisaks ja vesikulaar-arbuskulaar ehk endotermseks mükoriisaks.
Vesikulaar-arbuskulaar mükoriisa seotus taime juurtega kergendab fosfori ja metallilisandite,
nagu tsingi ja vase, kättesaadavust. Ektotroofne mükoriisa suudab omastada fosfaati.
IV ELU KESKKOND VESI
1. Vesi taime sisekeskkonnana.