Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
mõtlevad, et neil puuduvad spirituaalsed vajadused ning püüdlused. Kuid siin petavad iseend
nii patsient kui arst. Isegi kui Freudi ja Adleri teooriad jõuavad palju lähemale neuroosi
põhisisule kui ükski varasem meditsiiniline lähenemine, siis nende ainuline tegelemine
instinktidega jätab täitmata patsiendi sügavamad spirituaalsed vajadused. Nad on liiga tugevasti
seotud 19. sajandi teaduse eeldustega, liiga asised ja nad omistavad liiga vähe väärtust
fiktsioonilistele ning kujutlevatele protsessidele. Ühesõnaga - nad ei anna elule piisavalt
tähendust. Kuid ainult tähendus on see, mis vabastab." (JUNG1977:330)
On kerge näha raskusi, mida koges teoloogia 19. sajandil. Püüdes ajaga kaasas käia oli
vältimatu näiteks tekstikriitilise lähenemise kasutuselevõtt Pühakirja suhtes. Siiski ei olnud see
ilmselgelt piisav ning ühiskonna ,,valgustatud" osa jaoks muutus üha küsitavamaks teoloogia