"fiktsioonilisi" - 1 õppematerjal

Kirjandussemiootika

endaga Eriti teravalt ilmnevad need probleemid just modernse fiktsiooni puhul. Meie arusaam fiktsioonist põhineb osalt Barthes`i tegevusekoodidel. Tunnetame juttu kronoloogilise süsteemina, millel on algus, keskpaik ja lõpp (Aristoteles). Todorov koondab igas fiktsioonis meie kogu tähelepanu selle loo põhitegevusele, see on muust loost isoleeritud. Todorov paneb meid otsima kindlat lugu igast fiktsioonist. On kaht tüüpi fiktsioonilisi väiteid: omadussõnalised ja tegusõnalised. Põhiline fiktsiooni väidete järjestus on: omadussõnaline, tegusõnaline, omadussõnaline – algus, keskpaik, lõpp. Kui tegelasi tähistavad nimisõnad, omadusi omadussõnad ja tegevusi verbid, saame esitada lihtsa loo järgneval kujul X-A+(XA)optXXaXA X= poiss A= armastus, olla kellegi poolt armastatud a=armastust otsima, meelitama optX= poiss(X)soovib(opt) -= negatiivne omadus nt.-A= mitte olla armastatud