Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
on verbatim- ja dokumentaalteatris keeruline. Näitleja ja tegelaskuju vahekord on ambivalentne. Teater tegeleb
reaalse maailmaga, mitte metafoorselt, vaid kindlate ruumide ja inimestega. Tegelikusse ümber koondunud
maailm on katki. Sõrestikud on läbinähtavad, illusioon luuakse ja purustatakse. Vaataja ei ela lõplikult kaasa,
vaid vaatab, mida ja kuidas tehakse, aga mitte tegevust ennast. Fiktiivne kosmos laguneb. Näitleja ei esita
enam ainult rolliteksti, nähtavalt tuleb etendaja isik. Fiktsionaalselt tegevuselt kandub tähelepanu lavalisele
sooritusele.
Tegelaskuju loomist/vastuvõttu mõjutavad tegurid:
· Näidendisisesed aspektid:
- Tegelase kujundamine draamatekstis
- Näitleja isikupära inimest ennast iseloomustavad füüsilised ja vaimsed aspektid
- Lavastaja idee milline raamistik on näitlejale ette antud? Näitleja ja lavastaja eesmärgid peaks olema
samad.
· Näidendivälised aspektid:
- Tegelase kujutamine teistes teostes