19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
mehaanika ja subjektiivse enesepettuse kaudu arvab, et tegemist on vaba tahtega.
Kunstnikumudel – tolleaegne romantistika aeg, eeldame, et loomingulise teoseid luuakse
spontaanselt, siis kunstnik ei oska seletada, miks on loodud; ta tunneb vajadust luua ja loob.
Selline loov inimene on Nietzsche keskne – ta lihtsalt loob, mitte ei selekteeri ?.
Ptk 15. Analüüsib kristlust: räägitakse põhjustest, tagajärgedest, psühholoogiast jne – esitab
fiktiivset maailma kokkuvõttes. Fiktiine maailm saab kristluses teoloogias süstematiseeritud.
See ei sobi teadusliku maailmapildiga kokku ja siis on vaja Kanti, kes selle sobitaks
mailmapilti. Idealistlik ja kantiaantlik jätkavad traditsiooni ja sobitavad kristluse maailmapilti.
Tuuakse sisse psühholoogia – vajadus ennast tõelisusest välja valetada. Ja seda teeb inimene,
kes tõelisust vihkab, ja see on see, kes tõelisuse all kannatab.
Ptk 16. Kristluse ajaloolis-psühholoogiline rekonstruktsioon vastavalt skeemile. Kristlus