Teise alleeli sagedus aga fikseerub, ulatub üheni (kõik isendid on homosügootsed selle alleeli suhtes-AA või aa). Edaspidi selles lookuses geenisageduse variatsioon (Aa) puudub, sest 1 0 0 s= = =0 2N 2N Edasine variatsioon võib tekkida ainult mutatsioonide tagajärjel. Koduloomade populatsioonides, kus isas- ja emasloomade arv on võrdne, võib fikseeruvate geenisagedustega lookuste arvu (lookused, kust juhuslikult võib üks alleel täielikult kaduda) leida valemiga 1 , kus N on loomade arv populatsioonis. 2N 1 1 Näit. Loomade arv populatsioonis on 10, siis = = 0,05 e. 5%; 2 N 2 10 1 1000 loomaga populatsioonis = 0,0005 ehk 0,05% lookuste arvust. 2 1000
hai a vrld. hai b 150 Põlvkonna eluiga ja selle mõju molekulaarsele kellale Kuidas tekivad mutatsioonid? Võime ilmselt eeldada, et stohhastiliselt ja üpris muutumatu kiirusega läbi aegade - näiteks peaasjalikult konstantsena püsiva kosmilise kiirguse/Maa radioaktiivse kiiruse tagapõhjal, aluste keto-enool tasakaalu tõttu vms. Kuid - meid ei huvita niivõrd mutatsioonide teke, vaid populatsioonis levivate/fikseeruvate mutatsioonide olemasolu. Seega, meid hakkavad huvitama alles need mutatsioonid, mis "elavad üle" rakutsükli idurakkudes. Ja just replikatsioon ongi üks kohtadest, mille jooksul, võib arvata, on spontaansetel mutatsioonidel sugurakkudes (nende eellastes) võimalus fikseeruda. Sellest loogilisest oletusest (oletusest põhjusel, et on väga raske adekvaatselt hinnata spontaanselt tekkivate "virtuaalsete" mutatsioonide tegelikku hulka - see arv, ennustades