Eesti suuline keel ja suhtlus
vastavalt sellele. Kui ta seda ei tee, võivad tulemuseks olla suhtlusprobleemid.
Erandiks on monoloog raadios või teleris, kui inimene tõepoolest räägib üksi stuudios ilma
tagasisideta kuulajatelt.
Kolmas oluline mõjur on suulise tekstitegemise sõltuvus inimese mälust. Kirjutades saab
vaadata valmis tekstiosa uuesti üle ja mõelda, kuidas sellest edasi minna. Kõnelemise ajal see
võimalik ei ole. Me ei saa oma mõtet tagasi kerida. Ilma välise fikseerimisaparaadita oleme
sõltuvuses oma mälust.
Psühholoogid on näidanud, et inimese töömälu maht on 7+/-2 üksust/elementi, mis lauset
ehitades tähendab vastavat hulka sõnu (lause puhul on toodud välja, et maht on 5 sõna).5
Kuna 5-7 sõna on ka keskmine ja tüüpiline lausepikkus suulises suhtluses, siis näitab see, et
lause on tüüpiliselt kooskõlas meie töömälu mahuga ja me saame kõneldes mõtelda ainult
tehtavale üksusele.
annaabi.ee 
