Retsensioon M. Lauri monograafiale „Eesti ala valitsemine 18. Sajandil“.
Kõigis maa siseelu
puudutavates küsimustes oli maapäeval seadusandliku initsiatiivi õigus koos õigusega esitada
valitsejale petitsioone. Kohtusüsteem oli ülesehitatud seisuslikkuse põhimõtet järgides, kus aadel
omandas kõrgema kohtuvõimu teiste seisuste üle.
Autor on ka hästi lahti kirjutanud linnade õigused ja valitsemis struktuurid. Huvitav on märkida,
et Vene riigis olid linna õigused kuni 1775a. kubermangu reformini ühiselt fikseerimatta, mille
tulemusena läänistasid mitmed maavalduste aadlikud väikelinnad ja piirasid linnaõigusi või
likvideerisid need täielikult (lakkas linnaõigus). Peeter esimene aksepteeris Eesti territooriumil
vaid Tallinna linnaõigust, mis kehtis kõigis Eesti linnades. Suuremate linnade kodanikkond
jagunes kolme allseisusesse, millest kõrgema moodustasid raehärrad (magistraat), seejärel gildid
(kaupmehed) ja väikegildid ehk tsunftikäsitöömeistrid.
annaabi.ee 
