kodukohas liinile kukkunud puudest rikkebrigaadile teada annab." Samuti hea mõte, sest tihtipeale kulub palju aega rikkebrigaadil mitte rikke kõrvaldamisele vaid selle otsimisele. Valisin välja kõige rikete ja kliendikatkestuste rohkemad alajaamad ja fiidrid, mida tuleks lähiaastatel kindlasti rekonstrueerida. Saaremaal vajaksid kõige kiiremas korras paljasjuhtmed vahetust maakaabli (metsas) või isoleerjuhtme (lagedal alal) vastu koos alajaamade uuendamisega alljärgnevatel fiidritel: Karu alajaam, Kärla fiider (tarbimine 3612 MWh); Karu alajaam, Kandla fiider (tarbimine 1293 MWh); Leisi 110/35/10 kV alajaam, Karja fiider (tarbimine 1958 MWh); Järise 35/10 kV alajaam, Mustjala fiider (tarbimine 1176 MWh); Järise 35/10 kV alajaam, Võhma fiider (tarbimine 510 MWh); Kihelkonna 35/10 kV alajaam, Lümanda fiider (tarbimine 1373 MWh); Valjala 110/10 kV alajaam, Sandla fiider (tarbimine 1500 MWh); Läätsa 35/10 kV alajaam, Koimla fiider (tarbimine 915 MWh)
teist latisektsiooni. Suureneb kahekordse maaühenduse risk ning releekaitse on mõnevõrra keerukam. Selline maaühendusvoolude kompenseerimise skeem on Eesti jaotusvõrkudes küllaltki levinud. Skeemi 35 kV poolel on seadmeid minimaalselt, mis ei taga kõrget elektrivarustuskindluse taset. Tuleb siiski arvestada, millist piirkonda 35 kV liinidega varustatakse ning millised on reservilülitamise võimalused piirkonnas. Väljuvatel fiidritel kasutatakse lahklüliti, maanduslüliti ja võimsuslüliti kombinatsiooni, mille korral fiidri maandus toimub läbi võimsuslüliti. Trafo V1T on mõeldud esimese ja V2T teise latisektsiooni ühendamiseks kaarekustutuspooliga. Tegemist on vahetrafodega, mille mähiste neutraalidest on võetud ühendused kaarekustutuspooli tarvis. Nii trafode kui erinevate latisektsioonide kaitseks liigpingete vastu on üles seatud liigpingepiirikud.
annaabi.ee 
