Sotsialistlik realism
Seega kerkisid esile
töölised. Stiiliks oli kujutada elu ja inimesi võimalikult lihtsalt.
Sotsialistlik realism surus kunsti kitsastesse raamidesse, õhutati ülistama nõukogude korda .
Kunstnike isikupärane käekiri tembeldati formalismiks. Looming muutus ülimalt lihtsaks ja
plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Selle uue
kunstimeetodi omandamine ei läinud mitte kõigil kergesti. Skulptuuris kadusid siiani eesti kunstile
omased figuurplastilised jooned, mis asendusid tihti tuimade ja mõttetute temaatiliste
kompositsioonidega. Portreeloomingus oli üleminek veidi valutum, sest eesti skulptuurile olid juba
sõja-eelsel ajal omased realistlikud jooned. Tahaplaanile jäid kultuuritegelaste portreed, rohkem
nõuti ehtnõukogulike karakterite kujutamist. Vähenesid nõudmised kunstilisele väljendusrikkusele.
Kujutatava inikupära esiletoomine ei omandanud enam nii suurt tähtsust. Sellises olukorras