V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
mustlastüdruku vooruse kahekordsest toimest, ja matemaatilise täpsusega arvutas ta välja,
kui palju suudab vastu panna see neitsilikkus ruudus. Ses suhtes oli ta niisiis rahulik.
Tähendab, ka tema ei osanud enesele Esmeralda kadumist seletada. Ta oli sügavalt kurb.
Ta oleks jäänud kõhnemakski, kui see üldse võimalik oleks olnud. Ta oli kõik unarusse
jätnud, isegi oma kirjandusliku tegevuse, isegi oma suure teose «De figuris regularibus et
irregularibus» ', mida ta kavatses trükkida, niipea kui ta raha saab (ta sonis aina trükkimisest
sellest ajast peale, kui oli näinud kuulsate Vindelin de Spire'i * tähtedega trükitud Hugues de
Saint-Victori * «Didascalon'i»2).
Korrapärastest ja ebakorrapärastest kujunditest (lad. k.).
Õpetus
291
Ühel päeval möödus ta nukras meeleolus Kaelakohtu palatist ja nägi palju rahvast
Justiitspalee sissekäigu ees.
«Mis seal lahti on