Maailmakirjandus III
valmistab ette tulevast romantismi. Selle ajal tuleb väga võimsalt sinna 18.sajandi pilti Samuel
Richardson (1689-1761) ja sai maha teostega, millest kujunes üks romaani tüüpe Euroopas
18.sajandil? kiriromaan.
Defoe ja Swift olid globaalsed autorid, Richardsoni teoste tegevus võis toimuda ka ühes majas. Tema
teostes ei ole asustamata saari, laevahukkusid, inimsööjaid, kõrtsiromantikat nagu Fieldingil.
Richadsoni kujutlusobjektiks on inimese siseelu ja siis 4 seina vahel võivad märatseda hingetormid ja
mida Defoe romaanides ei kirjutata. Richardsoni eesmärgiks ongi kujutada konflikte, inimese mõtteid
ja tundeid ja neid analüüsida. ,,Clarissa"? seda on ta nimetanud dramaatiliseks jutustuseks. Siin tuleb
mängu hoopis teistsugune mittefiktsionaalne zanr. Kiriromaan oli hea, kuna kiri võimaldas autoril
kirjeldada inimese hingeelu