FIBROMÜALGIA

Paikaajalise lihaspinge tagajärjel tekkinud valu ja jäikus lihastes kuhu on kogunenud kehas ringlevate ainevahetusjääkide laguproduktid. Kuna lihased on pinges siis jäägid ei saa loomulikul teel eemalduda ja kuhjuvad kudedesse.

Paika lihaspinge tagajärjel tekkinud valu ja jäikus lihastes kuhu on kogunenud kehas ringlevate ainevahetusjääkide laguproduktid. Kuna lihased on pinges siis jäägid ei saa eemalduda ja kuhjuvad kudedesse.

fededdee

Tavaliselt valu nimmeosas, rindkeres, kaela- ning õlavöötmes.

Fibromüalgia on haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine.
Tegemist on psüühilistest teguritest tingitud lihasevaluga. Esimest korda kirjeldati selliseid lihasvalusid juba 1904.aastal.
Fibromüalgiat esineb põhiliselt naistel (9 korda sagedamini), 20-50.aasta vanuses. Levik on varieeruv, umbes 1% elanikkonnast.

Fibromüalgia on haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine.

See on psüühilistest teguritest tingitud lihasvalu. Seda esineb oluliselt sagedamini naistel kui meestel, tekkib tavaliselt 20 kuni 40 aastastel.Esineb valu ja jäikustunne lihastes.

Paikaajalise lihaspinge tagajärjel tekkinud valu ja jäikus lihastes kuhu on kogunenud kehas ringlevate ainevahetusjääkide laguproduktid. Kuna lihased on pinges siis jäägid ei saa loomulikul teel eemalduda ja kuhjuvad kudedesse.

Mis on fibromüalgia?

Vastab Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog Tõnu Peets.

Fibromüalgia on krooniline haigus, mille korral haige kurdab väga visa ja häirivat valu üle keha ja mitmesugustes valupunktides, suurt väsimust ja pinnalist, halba und. Haiguse põhjust ei teata, kuid arvatakse, et tegu on kesknärvisüsteemi valutaju häirega, mille võivad vallandada mitmesugused infektsioonid ja muud haigused. Fibromüalgia korral on vereanalüüsid ja teiste uuringute tulemused normis. See on haigus, mis ei põhjusta kahjustusi elundites ega ohusta elu, kuid oluliselt häirib enesetunnet ja töövõimet. Esiplaanil ravis on taastusravi: positiivse, aktiivse ellusuhtumise kujundamine, keha füüsiline tugevdamine, tervisesport, ravivõimlemine, mitmesugused soojaprotseduurid ja kerge massaaþ. Soovitatakse vältida stressi, alkoholi ja kohvi. Leevendust võib pakkuda ravimite süstimine valupunktidesse. Valu leevendamiseks kasutatakse mitmesuguseid valuvaigisteid. Fibromüalgia võib kesta aastaid ja aastakümneid, kuid enamasti väheneb ravi toimel ja aja möödudes.

Fibromüalgia on haiguslik seisund, mida iseloomustab krooniline valu ja väsimus lihastes, sidekudede ja kõõluste kiudjates kudedes. Nende nähtudega kaasnevad sageli unehäired, depressioon, väsimus, paresteesiad kätes ja jalgades, üldine lihas- ja liigesjäikus, düsuuria (raskendatud urineerimine), kõhulahtisus (ärritatud soole sündroom), migreen, kardialgia (valu südames), tahhükardia.

valu on on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus mis võib tekitada häiritud liikumist.

Fibromüalgia
ka lihasreuma
fibromyalgia (ld.k)
fibrositis (ingl.k)

Selgitus
Fibromüalgia on haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine.

Ülevaade
Tegemist on psüühilistest teguritest tingitud lihasevaluga. Esimest korda kirjeldati selliseid lihasvalusid juba 1904.aastal.
Fibromüalgiat esineb põhiliselt naistel (9 korda sagedamini), 20-50.aasta vanuses. Levik on varieeruv, umbes 1% elanikkonnast.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Tekkepõhjused on teadmata. Fibromüalgia tähendab valulikkust nii lihastes kui ka kõõlustes, sidemetes ning mujal sidekoes.
Sagedamini esineb valu nimmeosas (lumbago), kaela- ja õlavöötmes ning rindkeres (pleurodüünia).
Viirusinfektsioonid ja stress võivad kiirendada ja raskendada haiguse kulgu. Haigus esineb peamiselt naistel ning seda võivad tingida füüsiline ja vaimne stress, unepuudus, trauma, pidev külmetamine ning harvadel juhtudel ka mõni reumatoloogiline haigus.
Tänapäeval arvatakse, et fibromüalgia tekib eelkõige psühholoogiliste probleemide tõttu.

Sümptomid ehk avaldumine
Fibromüalgia avaldub eelkõige valuna. “Valu on igal pool”, on laialivalguv, peamiselt kaela- ja nimmesegmentide piirkonnas, sealhulgas õla- ja vaagnavöötmes, rinnakorvi ülaosas, küünarnuki- ja põlvepiirkonnas ning kätel.
Valulikes piirkondades võib vajutamise leida sümmeetrilisi terava valu punkte. Sümptomid on tugevamad hommikul ja suurenevad väsides, ülemäärasel pingutusel, psüühilise stressi puhul või külmetamisel. Hommikune liigeste-lihaste jäikustunne võib kesta 1-2 tundi.
Fibromüalgiat põdevatel inimestel on uni pinnapealne. Sageli kurdetakse unehäirete ja ärkamisjärgsete valude ja väsimuse üle.
Vahel on probleemiks halb meeleolu, mäluhäired, sage urineerimine, kõhuvalu, ärritatud soole sündroom ja Raynaud sündroom.

Diagnoosimine, ehk milliseid uuringuid võidaks teha ja miks
Vereanalüüsid on normis.
Diagnoosimisel lähtutakse laialdase valu olemasolust ning katsudes ilmestuvatest iseloomulikest valupunktidest.
Kuna fibromüalgia puhul orgaanilisi muutusi lihastes, kõõlustes ega luudes ei esine, põhineb diagnoosimine teiste haiguste väljalülitamisel röntgenpiltide, ultraheliuuringu või teiste lisauuringute alusel.

Ravivõimalused
Tuleb vältida igasuguseid stressolukordi, hoiduda alkoholi ja kohvi joomisest.
Soovitav on positiivne ellusuhtumine, füüsiline treening (tervisesport).
Ravimitest võib kasutada põletikuvastaseid ravimeid (valuvaigistava toime tõttu) ja lihaste relaksante (lõõgasteid).
Hästi mõjuvad kerged soojusprotseduurid ja massaž. Mõnikord on vajalik psühholoogi või psühhiaatri konsultatsioon.

Prognoos
Kui viia miinimumini lihasvalusid soodustavad või esile kutsuvad tegurid on võimalik haigushoogu ennetada. Rsikifaktoriteks loetakse stressi, alkoholi ja kohvi.