puuduvad, seetõttu tagab näsakiht ka epidermise ainevahetuse. Näsakiht on varustatud närvilõpmetega. Võrkkiht stratum reticulare on suhteliselt paks ning koosneb peamiselt sassiskiulisest tihedast sidekoest. Selles asuvad rasu- ja higinäärmed ning karvade juured (Roosalu 2006: 242). Pärisnahas asuvad ka tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Seljal on neid vähe. Pärisnahas on rohkesti ka immunotsüüte (Nienstedt jt 2001: 96). Dermises on lisaks fibroblastidele mõningal määral nuumrakke ja vähesel määral lümfotsüüte. Naha arvukad veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis. Nahas ringleb tavaliselt 5-10 korda nii palju verd, kui selle toimimiseks on vajalik. Nahk on seega ka verevarulaks (Nienstedt jt 2001: 95). 5 Kollageen on pärisnahastruktuuri peamine komponent. Mitmesugused haigusseisundid põhjustavad kollageeni muutusi. Skleroderma korral koguneb normaalset kollageeni nahka
* rasvkude – textus adiposus koosneb tihedalt üksteise vastas olevast ümarast rasvarakust – lipotsüüdist (lipocyti). Rakus sisaldub rasvatilk ja rakutuum (lapik ja perifeerias). 19. Kõhrkude, jaotus ja ehitus. Textus cartilagineus. Sidekoe vorm, mille moodustavad kondrotsüütid ja kõrgelt spetsialiseeritud rakkudevahe põhiaine. Kondrotsüüdid saavad alguse kondroblastidest. Kondroblastid sünteesivad ka rakkudevahe ainet. Ehituselt ja talitluselt on sarnased sidekoe fibroblastidele. Erinevalt tavalisest sidekoest kõhrkude ei paindu ja on võimelike taluma olulist survet. Rakkudevaheaine koostis on sama, mis kitsamas mõistes sidekoes, kuid vahekord on erinev. Sisaldab kuni 75% vett (sest puudub verevarustus). Vett säilitab eelkõige kollageen II. Kõhrkoe peamiseks ülesandeks on toestus ja amortisatsioon. Kõhred on kõhrkoe kogumikud, mis on perikondriga ümbritsetud. Kõhre morfofunktsionaalne ühik on kondron – kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb
annaabi.ee 
