Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
Peamisteks ehituslikeks ühikuteks on aminohapete jäägid. Keemilistest
elementidest sisaldavad valgud peamiselt süsinikku, hapnikku, lämmastikku ja vesinikku,
küllaltki iseloomulik on valkudele ka väävli ja fosfori olemasolu neis. Valkude
iseloomulikuks tunnuseks on väga suur molekulmass.
Klassifikatsioon:
1) Lihtvalgud – Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Peamiselt
molekuli kuju alusel jaotatakse lihtvalgud kaheks põhiliseks rühmaks: fibrillarseteks
ja globulaarseteks valkudeks. Fibrillaarsete valkude puhul on tegemist niitjate
molekulidega. Reeglina on nad vees mittelahustuvad, mehhaanilistele mõjutustele,
aga ka hapete ja aluste suhtes väga vastupidavad. Fibrillaarsete valkude tüüpilisteks
näideteks on lihaskoes keskset rolli omav müosiin, peamiselt naha, kõõluste,
kõhrede, luude ja veresoonte seinte koostisse kuuluvad kollageenid ja elastiinid,
annaabi.ee 
