Erinevaid valke on sadu tuhandeid nad erinevad üksteisest eelkõige ahela pikkuse ja aminohapete järjestuse poolest. Liht valgud ja liitvalgud Lihtvalgud ehk proteiinid on ülesehitatud ainult lähtudes aminohapetest. Näidetena võiks siinkohal nimetada albumiin(munavalge) ja zelatiin. Liitvalgud ehk proteiidid sisaldavad peale aminohapete veel kas sahhariidide, rasva või ka metalle. Kõige tuntum liitvalk on verele punast värvust andev homoglobiin. Fibrilaarvalgud ja globulaarvalgud Fibrilaarvalgud on vees lahustumatud ja tavaliselt kihilise ehitusega. Need valgud on sidekoes, luudes, nahas, karvades ja küüntes sisalduvad valgud. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees. Siia kuuluvad mitmed organismile väga tähtsad valgud: ensüümid, hormoonid ja antikehad. Valkude denatureerimine Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel valgud sadestuvad, seejuures valgumolekuli ehitus muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerimiseks.
vees, põleb (C6H10O5)n + 6O2 –> 6CO2 + 5H2O, pundub vees ja soojendamisel tekib kliister Glükogeen - Loomne tärklis, loomade varuaine, tekib koos valguga, kiire energia 7. Valgud Valgud on looduslikud polümeerid, valkude monomeerideks on aminohapped. Peptiidid = kondensatsiooni polümeer (tekib vesi) Peptiidside – side, mis on kahe aminohappe vahel. Vaata paberilt: Vesinikside Mittepolaarne kovalentne side Sulfiidside Iooniline side Ehitus: FIBRILAARVALGUD: - Vees lahustumatud, kiulised, kollageenid (nahk, karv, küüs) GLOBULAARVALGUD: - Lahustuvad vees, ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad Omadus: - Valgu molekuli hoiavad koos nõrgad sidemed, molekulide vahel - Temperatuuri muutustele väga tundlik (vesinikside) Organism ei salvesta aminohappeid!! DENATUREERIMINE – valgu struktuuri muutumine,, valgu molekul keerdub lahti RENATUREERIMINE – on võimalik taastada valgu esialgne vorm
annaabi.ee 
