Suurus paarkümmend mikromeetritTuuma kuju meenutab raku enda kuju.Kromatiini on tuumades hõredalt.Epiteeli alumine e. basaalne pool kinnitub basaalmembraanile 24. Veri ja verelibled-Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine) Vereplasma: veest (90%), lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne.Verevalgud reguleerivad (seovad) vee hulka.Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vererakud:Tuumadeta punaverelibled e. Erütrotsüüdid-hapniku ja süsihappeg kanda.Tuumadega valgelibled e. Leukotsüüdid-immuunsuse kandjad. LUMF-Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu suundub venoossesse vereringesse, Rakud on peamiselt lümfotsüüdid,Lümf kõrvaldab kudedest jääkained,Jääkained peetuvad ja osaliselt kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt läbivad lümfisõlmi
Jaotus: 1. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude) 2. Tugi (Toestus) funktsiooniga sidekude (kõhr ja luukude) Veri (70 kg inimesel 5-5,5 L.) Koosneb: Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine) Vereplasma: veest (90%),lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne. Valgud on vee hulga reguleerijaks veres Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vereseerum: vereplasmast fibrinogeeni kõrvaldamine Verelibled e. hemotsüüdid 1. Tuumadeta punaverelibled e. erütrotsüüdid 2. Tuumadega valgelibled e. leukotsüüdid Granulotsüüdid: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid Agranulotsüüdid: lümfotsüüdid, monotsüüdid 3. Trombotsüüdid Lümf (lympha) Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre. Rakud: lümfotsüüdid
annaabi.ee 
