Tiit Lauk humanitaar
sõnad, näiteks “Vändra metsas Pärnumaal” (Schön ist ein Zylinderhut) või “Mu isamaa armas,
kus sündinud ma” (Ich hab’ mich ergeben). Pisut hiljem lisandusid sellele loetelule ka vene
mustlasromansid. Vahetult enne I maailmasõda jõudsid vaid väikese viivitusega Venemaal
trükituina Eestisse Leo Falli, Franz Lehári, Victor Hollaenderi ja Emmerich Kálmáni laulud
värsketest operettidest. Lisagem siia populaarsem ajaviitemuusika: Antonin DvoĜaki
“Humoresk”, Zdenék Fibichi “Poeem”, Enrico Toselli “Serenaad”, Franz Lehári valss “Kuld
ja hõbe” ning Vittorio Monti “Tšaardaš”. Seda loetelu võiks oluliselt pikendada, kuid juba
seegi annab üsna hea pildi eelmise sajandi esimesel veerandil valitsenud ja üsna kaugele
63
Rahvaleht 1920, 9.03.
40
järgnevatesse kümnenditesse ulatunud ajaviitemuusika paremikust. Selline oli meie levi-
annaabi.ee 
