Tarbimissotsioloogia
ainult puhtalt impoersonaalse vahendiga)
Marx toob esimest korda välja, kuidas asjade maailm ja nende struktuur võib muuta
kogu maailma struktuuri ja vajaduste struktuuri.
Haug (1986) Kui me ostame asju, siis me ostame neid eesmärgiga kasutda. Kuid ostu
hetkel on see kasutusväärtus vaid lubadus. Seega, tegelikult müüakse mitte
kasutusväärtust vaid selle lubadust. Sellest siis ka ,,tarbekaupade esteetika" - pakendid,
disain, esitlus, nimed.
Tänapäevane kaubandus ongi muutunud fetisiteaduseks, ehk ,,sensuaalsuse
tehnokraatiaks", mille eemärgiks on domineerimine inimese üle tänu sellele, et
inimestele meeldivad tehnoloogilised välimused.
Seega üks müstifitseerumise tulemus on see, et inimesed segavad ära ühiskonna (nb
mitte asjade) välimuse ja tegelikkuse.
Judith Williamson (1978): ,,meie ühiskonnas, kus tõelised erinevused inimeste vahel on
määratud nende rolli abil tootmisprotsessis, töölistena, on just nende oma toodang see -
annaabi.ee 
