Arthur Honegger lühikokkuvõte
Esimeses osas "Dies irae"
("Vihapäev") tungivad ekpressiivselt esile kurjakuulutavad, hävitavad jõud. Orkestris
domineerivad massiivselt vaskpillid, millele lisavad dramatismi madalate keelpillide ostinaatsed
figuurid. Teine osa "De profundis clamavi" ("Põrgust hüüan") kõlab kui palve kõrgematele
jõududele, kolmas osa "Dona nobis pacem" ("Anna meile rahu") on vabadusest ilma jäetud
inimese saatusega leppimine ja resignatsioon. Muusikapublitsist Feschotte` i andmetel olevat
pealkirjad helilooja enda pandud.
Traagilistest kujunditest on kantud ka Honeggeri 5. sümfoonia "Di tre re" (1950), mille
alapelakiri ühendab tõlkes "(Sümfoonia) kolme re- ga". Nimelt lõpevad teose kõik kolm osa
timpanilöögiga re- noodil ning kuna see on löökpillide ainus partii, siis on ka selge, et nendel
timpanilöökidel on sümboolne tähendus terve sümfoonia muusikalises dramaturgias.
Honeggeri 3. ja 5