Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine, pooljuht, tihedus 2,69Mg/m3 , hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Ühendeis on fosfori oksüdatsiooniaste 3,3 ja V. looduses leidub teda ainult ühendeina. Kuuludes laialtlevinud elementide hulka( fosfor on 0,04% maakoore aatomite üldarvust) , moodustab ta aga mineraalide fosforiidi- ja apatiidilademeid. 1926.a. avastasid akadeemik A. J. Fersman ja L. N. Labuntsov Koola ps. Kõige rikkamad apatiidi leiukohad, ekspluateerimine algas S. M. Kirovi initsiatiivil. Fosfor on vajalik taimede eluks. Koola poolsaarelt leitud apatiidid on fosforväetiste tootmisel ammendamatuteks tooraine tagavaradeks. Mõningaid fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi.
Teemant ioniseerub radioaktiivse kiirguse toimel. Seda omadust kasutatakse ära radiatsiooniindikaatorite ning kiirgusmõõturite konstrueerimisel. Kui radioola helipeas asendada korundnõel teemandikristalliga, saadakse igavene nõel, mis tagab väga hea heli kvaliteedi. Jaapanis töötati välja originaalne kalapüügi viis: söödana kasutatakse väikesi tehisteemante. Mõned kalaliigid pidava eelistama seda sööta kõigele muule. Akadeemik A. Fersman väitis poole sajandi eest, et teemandest on kirjutatud umbes 10 000 teaduslikku artiklit ning raamatut ja nendekohta ilmub 50 ajakirja. Nüüd on need arvud palju suuremad ja ka rakendusalasid on rohkem.