Terased
alumist polümorfse muutuse temperatuuri ja alandavad ülemise polümorfse muutuse
temperatuur, mille tulemusena meil sulgub austeniidi ala, kus oli meil muidu gammaraud
(ilma süsinikuta) ja austeniit (süsinikuga). Seega kõrgemal legeeriva elemendi sisaldusel
puudub meil polümofrne faasimuutus gammaraud alfarauaks. St raud on alfaraua struktuuriga
sulamistemperatuurist kuni toatemperatuurini. Kui mängu tuleb veel C, siis on meil tegu
ferriidiga. Nii et need terased on koguaeg ferriitse struktuuriga.
Teine grupp legeerivaid elemente (Mn ja Ni) on samasuguse mõjuga nagu C alandades A3 ja
tstes A4. Seega nad laiendavad gammaraua esinemise ala. Muidu oli see vahemikus 1392 ja
911 kraadi, aga kui sealt tulla nüüd edasi, siis võib samuti juhtuda, et terases puudub
faasimuutus ehk siis saadakse toatemperatuuril austeniitse struktuuriga teras. Muidu austeniit
lagunes 727 kraadil. Seega Mn ja Ni soodustavad austeniitse struktuuri teket ja võimaldavad
saada austeniitteraseid
annaabi.ee 
