vôrreldes vaakumiga, kui magnetvälja tekitab sama keha. µ = B / B0 Aine, mille suhteline magnetiline läbitevus (µ) on palju suurem ühest ning mis säilitab oma magnetilised omadused pärast magnetvälja môju lôppemist, kaotab oma ferromagnetilised omadused Curie temperatuurist kôrgematel temperatuuridel. Ferromagneetikud on ained, millel on suur magnetiline läbitavus. Nad säilitavad magnetvälja ka välise magnetvälja môju lakkamisel. Ferriitidel on lisaks omadus mitte juhtida elektrivoolu. Ferromagneetikuid iseloomustatakse nn. Curie temperatuuriga. See on igale ainele iseärane kôrgeim temperatuur, mille ületamisel neil kaovad magnetilised omadused. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli, läbides suletud juhtmekeeru, tekitab selles induktsioonivoolu. Induktsioonivoolu suund sôltub magnetvälja muutumise suunast ja (püsi)magneti poolusest, mis jääb juhtmekeeru poole
induktiivsusest L ja aktiivtakistusest R Lt (0,11...0,16) L Rt (0,10...0,12) R Tavaliselt on trafod ja muundurid projekteeritud koos ning seetõttu pole trafo tehnilisi andmeid eraldi allikates. Trafo magnetsüdamiku materjali valik peab olema kooskõlas südamiku mõõtmetega ja pinge sagedusega. Ferriit on siin parim mehaanilise tugevuse poolest. Kõrgsageduslikel ferriitidel on kõrgem eritakistus ning seega väiksemad pöörisvoolukaod. Siiski on nende magnetiline läbitavus suurema magneetimisvoolu tõttu üldiselt väiksem. Metallisulamist südamikel on kõrge eritakistus ning need koosnevad õhukestest plaatidest (plekkidest). Sellele vaatamata on nende küllastust tekitav magnetiline induktsioon palju suurem kui ferriitidel, kuid see ei oma tähtsust, sest magnetvoogu piiravad rangelt pöörisvoolukaod. 63