See on peaaegu 145 korda rohkem kui Eestis. Umbes pool riigi piirist paikneb rannikul. Seega on see osaliselt rannikuäärne riik, osaliselt sisemaal paiknev riik. Põhja pool paikneb suur madalik, Amazonase madalik. Lõunas asub ulatuslik Brasiilia mägismaa. Brasiilia ulatub üle kolme erineva kliimavöötme- lähisekvatoriaalse, troopilise ja lähistroopilise. Brasiilias on vihmametsa puna-kollased ja punased ferralliitmullad ning kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja pruunmullad. Brasiiliale kuuluvad suuremad saared on Sau Paulo saar, Trindade ja Martin Vazi saar. Kindlasti ei saa mainimata jätta maailma laiemat jõge, Amazonast. Suuremad järved Brasiilias on Sobradino veehoidla ja Balbina veehoidla. Kõrgeimaks tipuks Brasiilias on Campose mäestikus asuv Bandeira, see on 2787 meetrit kõrge. Venezuela ja Brasiilia piirle jääb veel Neblina, mis on 3014 meetrit kõrge. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-
ala. Aastane keskmine sademete hulk madalikes ja tasandikel on 430 mm, Kariibi mere läänerannikul ja Orinoco delta juures on 1000mm. Sademed mägedes on erinevad. Varju jäävad orud saavad vähe vihma, aga nõlval, mis jääb kirde tuule meelevalda, sajab palju vihma, Carcases sajab 750 mm. c) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) 4 Kireva maastiku tõttu on Venezuela mullastik väga varieeruv. Maracaiba järve ja sealt põhja poole jäävad kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Soodes on soomullad. Orinoco jõe ümbruses on peamiselt alluviaalmullad ehk lammimullad. Kõige rohkem on vihmametsa puna-kollaseid ferralliitmulde ja vihmametsa ning savanni punaseid ferralliitmulde. Kõigeviljakamad mullad asuvad Valencia järvepiirkonnas, mis jääb Caracasest läände ja Puerto Cabellost sisemaale Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis tehakse.
annaabi.ee 
