See viimane tegu järgnes pärast pikka perioodi majanduslikku kasvu, suurt inflatsiooni ja suuri majanduslikke probleeme. Kreeka peamisteks impordiallikateks on erinevad tööstuskaubad, toidukaubad ja petroolium. Kreeka suurimateks ekspordiartikliteks on aga erinevad kemikaalid, tsement ja erinevad ravimitooted. Kreeka veab sisse enamasti naftat, toiduaineid ja loomi. Välja veab Kreeka aga puu-ja köögivilja ja tekstiilitooteid. Kreekas on enamasti kõvalehelise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-, pruun- ja punamullad või savanni puna-pruunmullad. Kreeka on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriik, samuti ka NATO liikmesriik. Kreeka toodab 50-100 mln t. pruunsütt ja elektrienergiat ühe inimese kohta tarbitakse 2000-5000 kWh. Turism on üks Kreeka suurimaid majandusartikleid. Vaatamata vastuolulisele turismimudelile saabus Kreekasse 2004. aastal 16,5 miljonit turisti. Rohkem kui kaks
(Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 72). Väga vulkaaniline saar, sellest tulenevalt on saar mägine. Maapõu on rikkalik oma maavarade poolest, milleks on näiteks: kuld, nafta, vask,hõbedat, niklit, koobaldit ja ka maagaas. (Doring Kindersley, lk 420-421). Uus-Guineal on 7 aktiivset vulkaani ja ala ise asub Vaikse ookeani ja India- Austraalia laamade põrkumiskoha vahetus läheduseses ja on India-Austraalia laama liikuvaks osaks. Pinnase materjaliks on enamjaolt troopikametsade punakollased ferraliitsed mullad ja ka niiskete lähistroopikametsade kolla- ja punamullad ja vulkaanilised kivimid. 10. Kirjelda ala pinnavorme. Kirjeldage neist olulisemaid. Missugused ja mis tekkega pinnavormid on valdavad, missugune on nende pinnase materjal. Pinnavormid on enamjaolt vulkaanilise tekkega, nagu seda on Uus-Guinea keskosas olev mäestik. Kuulub keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuste piirkonda. Pinnavormidest on
ekvatoriaalne). Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c. Mullad. Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mistõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. d. Maaparandustööd(niisutamine, kuivendamine). Kuna Brasiilias langevad sademed ebaühtlaselt, niisutatakse põllumaid, et suurendada saagikust. Igal pool Brasiilias ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega, sellepärast, et Brasiilia reljeef on väga ebatasane ja üle riigi on nii madalikke kui ka
ekvatoriaalne) vööde. Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsasades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c. Mullad(peamised mullad, muldade viljakus) Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mis tõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. d. Maaparandustööd(niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse. Kuna Brasiilias langevad sademed ebaühtlaselt, niisutatakse põllumaid, et suurendada saagikust e. Kas igal pool selles riigis on vüimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda
annaabi.ee 
