Patogeensed bakterid
Kuna E. coli esineb pidevalt soolestikus ja
arvati olevat mittepatogeenne ja väliskeskkonnas küllalt hästi vastupidav organism, hakati
teda kasutama sanitaarse indikaatorina. Seetõttu tuli välja töötada lihtsad meetodid tema
detekteerimiseks vees, toiduainetes jm., et ennustada potentsiaalset fekaalset reostust. Võeti
arvesse, et E. coli kääritab laktoosi, Salmonella ja Shigella aga mitte, töötati välja selektiivsed
diagnostilised söötmed. Et eristada E. colit teistest laktoosi fermenteerivatest bakteritest
töötati välja indooli-, metüülpunase, Voges-Proskaueri ja tsitraadi testid. Tüvi loeti E.
coli'ks, kui ta oli indool- ja metüülpunase testi järgi positiivne ja V-P ja tsitraattesti järgi
negatiivne. Praktiliselt kõik tüved eritavad beeta-glükuronidaasi ja selle järgi on neid ka hea
testida. E. coli K12 ja mõned teised tüved on ka täielikult sekveneeritud.
Kasv EMB (eosine methylene blue) söötmel. E. coli toodab laktoosi kääritades