Patogeensed bakterid
Füsioloogia Mükoplasmad jagatakse fermentatiivseteks ja mittefermentatiivseteks.
Mittefermentatiivsetel mükoplasmadel puudub heksokinaas, fosfofruktokinaas ja aldolaas ja
EMP (Embden- Meyerhofi) rada neil ei funksioneeri. Küll aga saavad nad kasutada
rasvhappeid ja alkohole ja neid aeroobselt lagundada. Kõigil seniuuritud mükoplasmadel on
väga puudulik hingamissüsteem, neil puuduvad kinoonid ja tsütokroomid, seega ei suuda
nad oksüdatiivselt fosforüülida. Fermentatiivsetel mükoplasmadel moodustub ATP
glükolüüsis substraatsel fosforüülimisel. Mittefermentatiivsetel võib ATP moodustuda
arginiini dihüdrolaasi reaktsioonis. Neil on membraanis aktiivne karboksüpeptidaas, mis
vöib peremeesraku valkudest vabastada Arg ja varustada mükoplasmat energiaallikaga. L-Arg
L-Tsitrulliin L-Orn + karbaomüül-P ATP
Uureat lagundavatel mükoplasmadel pole leitud Arg dihüdrolaasi, glükolüüsi ega
atsetaadi kinaasi