Esimese maailmasõja põhjused ja algus
sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et
sõna on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja
hirmuseguse põnevusega ootasid. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide
puudmine polnud 1914.a aastal organisatsiooni, mis oleks korraldunud kiirest suurriikide
liidrite kohtumisi. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia.
Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz
Ferinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Venemaa asus toetama Austria-Ungari
surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja,
vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa esitas Venemaale ja selle
liitlasele Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi
rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34.
Esialgu jäi kõrvale vaid Itaalia. 23