V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Sidragasum on selle kuradi nimi, kellel võim on tüdrukuid alasti tantsima
panna.»
«Kurat võtku,» lõi Jehan vahele, «oleksin mina see Sidragasum.»
Hulgused kõrtsi teises otsas jätkasid relvastumist, seejuures isekeskis sosistades:
«Vaene Esmeralda!» ütles üks mustlane. «Ta on meie õde. Me peame ta sealt välja
tooma.»
«Kas ta ikka veel Jumalaema kirikus on?» küsis üks juudi näoga kerjus.
«Jah muidugi.»
«Noh, sõbrad, nüüd kiriku juurde! Seda enam, et seal pühakute Fereoli ja Ferrutioni
kabelis on kaks kuju, üks püha Ristija Johannese, teine püha Antoniuse oma, mõlemad
kullast, kaaluvad kokku seitse kuldmarka ja viisteist estelliini, alused aga kullatud hõbedast
ja kaaluvad seitseteist marka ja viis untsi. Tean täpselt, olen kullassepp.»
Nüüd toodi Jehanile õhtueine. Kõrvaloleva tüdruku rinna najale toetudes hüüdis Jehan:
«Püha Voult-de-Lucques'i nimel, keda rahvas pühaks Gogueluks kutsub, ma olen õnnelik.
annaabi.ee 
