Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
o Muistse vabadusõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppima võõraste võimude jäämisega
põlistele aladele.
o Võtjad jaotasid maa omavahel, pidades ennast juba täeieõiguslikukes peremeesteks.
o Maa jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad nn maahärrad. Nene
valdused kujutasid endast väikseid feosaalriike.
o Taani kuningas oli samaaegsel Eestimaa hertsog. Taani valdusi nimetati ka üldsielt Harju-Viruks.
o Kõik ülejäänud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma riigi kesrile. See alluvus kauguse tõttu aga rolli ei mänginud
ja eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad – Tartu piiskopp, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu.
o Feodaalse killustamise ajajärku eestis nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või
annaabi.ee 
