Euroopa ja Eesti õigusajalugu
Keelati ka laste töö öösiti ja pühapäevadel. Sarnaseid seadusi kehtestati hiljem kogu
Euroopas. Selle sotsiaalõigusliku arengu osas tõusis juhtivaks riigiks Saksa Keisririik, mille
eesotsas oli Bismark ja 1891 a-l Saksamaal kehtestatud töökaitseseadust võib pidada
modernse sotsiaalõiguse seadusandluse läbimurdeks Euroopas Bismarki poliitilisi vaateid
võiks iseloomustada natsionaalse feodalismina. 19 saj-l võeti vastu mitmeid tähtsaid
sotsiaalkindlustusseadusi, millest tuleks kindlasti nimetada haiguskindlustusseadust (1886),
õnnetusjuhtumiseadust (1884-1887) ja invaliidsus- ja vanaduspensioni kindlustamise seadust
(1889). 19 saj-l sotsiaalpoliitilisi reforme iseloomustas kristlik patriarhaalne vaateviis (on
võimalus - aitame, ei ole võimalust ei saa ka aidata). Reformimine kestis kuni I
Maailmasõjani. Peale II Maailmasõda muutusid vaated teiseks. Nüüdseks on paljudes