Bütsants
kiiresti kasvavast suurmaaomanike-Dinatide klassist. Tihtipeale majanduslikult edukas talupoeg
või Katafrakt allutas enda kontrollile om naabreid ning hakkas dinadiks. Rikkuste massiline voog
impeeriumisse, muutis veelgi intentsiivsemaks senise ressurside raiskamise toreduse peale
ülikkonna seas. Hakkas kanda kinnitama korruptsioon ning riigikassast üha rohkem raha sattus
eraisikute hoiukambritesse, soodustades sellega keskvõimu nõrgenemist ning ühiskonna uut
feodaliseerumislainet. Thema süsteemi ajal loodud range ilmaliku võimu kontroll religioosse
aparaadi üle hakkas nõrgenema, ning kloostrite maavaldused ning osakaal Bütsantsi
finantssüsteemis kasvas nii palju, et hakkas negatiivselt mõjutama riigikassa sissetulekuid.
Feodaliseerumise tulemusena, tekkis riigis keskvõimule opositsiooniline sõjaline partei ja
suurmaaomanike partei (sisuliselt nende huvid olid ühesugused nii et neid võb nimetead
mõlemat feodaalparteideks.)