Suur rahvasterändamine varakeskajal
Ta oli tugeva kehaehitusega suurt
kasvu mees. Teda huvitas teadus, ta tundis ladina-ja kreeka keelt, kuid ta ei osanud kirjutada.
Kaitses feodaalide huve, oli julm ja halastamatu pärisorjastavate rahvamasside ning vallutatud
riikide elanike vastu. Pani talupoegadele kirikükümnisedi, kõrged riigimaksud ja
kohtutrahvid. Majanduse aluseks sai feodaalne mõis ja sellele alluv pärisorjuslik kogukond,
domioneeris naturaalmajandus.
772-804.a. Toimuvad sõjad saksidega-Karl Suur alistub ning feodaliseerib Saksimaa.
774.a. Karl Suur vallutab langobardide kuningriigi.
796.a. baieri alistamine.
800.a. Bütsantsi keiser Michal I tunnistab ametlikult Karl Suure keisritiitlit.
814.a. keisriks saab Karl Suure poeg Ludwig Vaga.
817.a. Ludwig jagab riigi oma kolme poja vahel, jättes endale vaid ülemvõimu.
843.a. Peale isa surma kogunevad kolm poega Verduni ning sõlmivad Verduni lepingu,
millega jagati keisririik kolme ossa: