Kõrg- ja hiliskeskaeg
Nad omasid võimu esialgu ainult oma enda maadel ehk kuninga domeenidel. See paiknes Põhja-
Prantsusmaa keskosas ja hõlmas kahte linna Pariisi ja Orleans'i. Targa ja ettevaatliku poliitikaga hakkasid
nad järk järgult oma domeeni suurndama.
Inglismaal sai tugev kuiningavõim alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William tungis Prantsusmaalt
Inglismaale ja purustas Hastingsi lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Erinevalt
Euroopast polnud Inglismaal veel feodaalsuhtet kujunenud, sellega tegi algust William Vallutaja. Kõik
Inglismaa ülikud andisd kuningale truudusvande, mis oli kõige olulisem. Seega oli kuningas kõigi riigi vasallide
senjöör. See süsteem toimis hästi ja hoidis ära ka Inglismaa feodaalse killustatuse.
11. sajandil puhkes terav konflikt Inglismaa ja Prantsusmaa kuningate vahele seoses maavaldustega
Prantsusmaal. Kuna Inglise kuningad olid Normandia hertsogite järeldulijad, siis kuulus see piirkond neile
iseenesest mõistetavalt