Feodaalide roll
Niisugust riigisüsteemi, kus
keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad, nimetatakse feodaalseks
killustumuseks. See iseloomustas keskajal kogu Euroopat.
Feodaalide seiklus- ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline feodaalsuhete
areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne-Euroopas. Alati ei põhjustanud feodaalsuhtd killustatust ja
anarhiat, vasallivanne oli püha ja selle põhjendamatu murdmine taunitav. Paljudest läänistamistest ja mitmele senjöörile antud
truudusvandest tulenevad probleemid lahendati sageli nii, et ühele senjöörile antud vanne kuulutati teistest olulisemaks.
Nii suur-kui ka väikefeodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusese, mida üha enam tähtsustati. Kuna rüütlid olid elukutselised
sõjamehed, hinnati nende vaprust ning võitluskunsti erakordselt kõrgelt
annaabi.ee 
