Keskaeg Eestis
Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks.
Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud
naturaalmaks.
Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud
Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast.
1297 toimus V-Liivimaal kodusõda. Riia linn moodustas ühisrinde ordu vastu.
Vana-Liivimaa feodaalriigikeste välispoliitika lähtus Saksa ordu ja Rooma paavsti taotlusest oma
võimu laiendada. Põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid.
1263. tungisid leedulased ordu valdusesse ja põletasid maha Vana-Pärnu.
1270. käisid nad läbi Saaremaa
1242 toimus Pepsi jääl nn. Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast venelaste poolt purustati.
Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla.