Prantsusmaa 17 ja18 sajandil
Oma
sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt
juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahvaesinduse
funktsiooni.Prantsusmaa oli ikka veel privilegeeritud kihtide riik.Suures ulatuses
poliitilisest võimust ilma jäänud aadelkond teenis õukonnas ja sõjaväe ning
kiriku kõrgemates ringkondades.Aadlikud olid vabastatud ka maksudest.Paljud
neist nõudsid ikka veel talupoegadelt feodaalmakse ja muude kohustuste
täitmist, ehkki- pärisorjus oli üldiselt kaotatud.Kirik oli riigi käepikendusena
ikka veel privilegeeritud seisundis.Paljude hugenottide väljasaatmine, mis
järgnes Nantes`i edikti tühistamisele 1685. Aastal, tegi lõpu igasugusele
ametliku ususallivuse teesklemisele.Kirik oli võtmepositsioonil ka tsensuuri ja
pühaduseteotust puudutavate probleemide käsitlemisel ning sageli põhjustas see
konflikte valgustusaja kirjameeste ning mõtlejatega