Keskaeg kokkuvõte
Teed lagunesid, veevärk jääti hooletusse,
avalikud hooned hüljati, foorumil karjatati loomi... Põhjapoolsete maade linnad toimisid
eelkõige administratiivsete ja usuliste keskustena. Kaubanduse allakäik, raha kasutati vähem,
majandussuhted nõrgenesid, domineerima pääses järk-järgult naturaalmajandus. Kaubeldi
peamiselt ülikute jaoks hangitud idamaiste luksusesemetega. Sügavaim madalseis IX ja X
killustatuse ajajärgul.
Riigiametnikele tuginev võimukorraldus asendus feodaalkorraldusega (senjööri ja vasalli
suhtel põhinev). Kujunes lõplikult välja XI sajandiks. Majordoomuste võim põhines
vasallised ja nende alluvate näol. Võitluseks araablaste vastu haikati tasuta maad jagama.
Tulust pidi jätkuma varustuse ostmiseks. Ratsavägi moodustas peagi peajõu. Vasallidest said
kohalikud võimukandjad kes mõistsid kohut ja kogusid makse. Lääne hakati pärandama isalt
pojale, tekkis nn pärusvaldused perekondadel. Suurenes feodaalide võim ja ebastabiilsus.
annaabi.ee 
