Katoliiklus ühendas Eesti ala L-Euroopa kristliku ilmaruumiga. Ülikool: filosoofia, usu, õigus, arsti teadus= almamater Eesti ala pöördepunktid 1. Ristisõjad- uus usk, kaotati maa ja vabadus. Linnade asutamine. 2. Jüriöö ülestõus- muutus haldusjaotus, 200 aastat ei olnud ülestõuse. 3. Luterluse vastuvõtmine- kirjasõna levimine. Rootsi ajal (17.saj) lähevad eestlased kooli. 4. Liivi sõda- Saksa ordu võim lõppeb. Liivi ordu laguneb. Feodaalkillustatuse periood lõppeb. Uued valitsejad. Taani ostis Saaremaa (1558) Liivi sõja algul oli Eesti alal 3 riiki: 1. Liivi orduriik (1560 Hoomuli lahing-venelased purustavad) 2. Tartu piiskopkond (1558- venelased vallutasid Tartu) 3. Saare-Lääne piiskopkond (1558- müüs Taanile maha) Frederik II vennale Magnusele, kes sai tänu Ivan IV Liivimaa kuningriigi valitsejaks. 1577-1582 Poola hakkab venelaste vastu sõdima 1561 Tallinn andis ennast Rootsi kaitse alla.
1113.a.) tõendab Vana-Vene kroonikute ajaloo-geograafilise silmaringi avarust. Vene vürtsiriigi järgnev killustamine vähendas huvi geograafiliste kaartide vastu. Mongooli-tatari ike XIII XV saj. mis tõi vene rahvusele loatamatuid õnnetusi pidurdas Vana-Vene majandusliku ja kultuurse arengu. Seisund muutis ainult XV sajandi lõpus, kui tekis Vene tsentraliseeritud riik. See protsess kaasnes vürtskondade ja eraldiolevate maade feodaalkillustatuse likvideerimisega, kiire võimu tsentraliseerimise ja välispoliitika aktiviseerimisega. Sellistes tingimustes hakkas tajutama elav huvi riigi uurimise ja selle detailse kaardi tegemise vastu. (. .) Vaatamata sellele, et Venemaa päris Bütsantsiriigi vaimurikkuse ning Türgi tema rikkused ja varad, ei läinud viimatimainitud riikide kartograafia areng Bütsantsi kartograafia teed. Peale seda, kui Ptolemaiose ,,Geograafia" käsikirjad olid toimetatud Rooma, ei jäänud
annaabi.ee 
