Saksamaa Uusajal
Uue põhiseadusega sai Preisimaast konstitutsiooniline monarhia ning 1849. aasta suvel
lõpetas Saksamaal oma tegevuse Frankfurdi parlament. (Tannberg 2, T 2003)
3.5.1 Revolutsiooni tagajärjed
Pärast revolutsioone oli absolutistlik riigikord nõrgenenud, kehtestati põhiseadused ning
sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused. Olulised olid ka revolutsioonide
ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed: feodaaligantide kaotamine põllumajanduses,
kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine ja teised sellised muutused, mis kiirendasid
kokkuvõttes kapitalistlike suhete juurdumist. Ühiskond politiseerus ning tekkisid eripalgelised
poliitilised klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid.
(Tannberg 2, T 2003)
3.6 Saksamaa ühendamine
1861. aastal tõusis troonile Wilhelm I. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja
annaabi.ee 
