„Keskaegne rüütel“
3 Kuna aristokraadid maksid oma
palgasõduritele maa ja varustusega, siis tõusis ka motivatsioon isanda eest relv haarata.
Kaitsvast rüütlist sai seega vallutaja, anastaja, kes allus aristokraadi käskudele ja keeldudele.
Niisiis koonduski suurem sõjaline jõud aristokraatide loodud sõjasalkade ümber, mille
tulemusena hakkas lagunema ühiskondlik võim. 10.-11. sajandist elavnesid kokkupõrked
erinevate sõjasalkade vahel ja kujunes feodaalanarhia. 4 Vastastikku rüüstati üksteise
valduseid, vägivallatseti ja lõhuti, mille tulemusena muutus ka pilt rüütlist kui rahva kaitsjast
ja hoidjast. Pigem hakati suhtuma põlguse ja hirmuga, justkui oma inimesed oleksid enda
vastu pööranud.
Reeglina ei kohku kangelaslugude tegelased kurja ega vägivaldse ees, nende teod on jõhkrad
ja imelised, kuid neid kirjeldatakse siiski tundelistena. 5 Cardini kohaselt olid 11.-12. sajandi